Bali reisiblogi: tähelepanekuid Balilt

• Lõhnadest jääb Bali meenutama viiruk, värvidest roheline ja helist võrrivilin.

• Bali jätab paradiisi mulje neile, kes elavad soliidses hotellikompleksis ja teevad paar retke siia-sinna, käivad turistilõksudes ja päevitavad rannas mugaval lamamistoolil. Enamik saarest pole paradiis ja reaalsus on karm.

• Korralikes hotellides pakutakse saabudes alati tervitusjooki ja tehakse passist koopia.

• Tõde, mis kehtib igal pool – kui tahad hea hinnaga head hotelli, pead leppima viletsama asukohaga.

• Kui tegemist pole kuurortlinnaga, siis üldiselt kõnniteid ja tänavavalgustust pole. Seetõttu minnakse ka varakult magama.

• Jimbaran’i ümbruse rannad on super!

• Ubud on ülerahvastatud, aga tasub kindlasti üle vaadata.

• Sanur on tõesti 40+ vanuses turistide kuurort.

• Seminyak’is tasub poodides ringi vaadata – palju ilusat ning lai valik. Hinnad on juba läbirääkimise küsimus.

• Singaraja - kui ei käi, pole hullu. Kui käid - tore on.

• Denpasar - suur ja kivine linn, ummikud, aga see-eest on kaubandusvõrk asjalik!

• Suveniirid ja pudi-padi saab kätte ka supermarketist, sest kaup on täpselt sama, mis turul, aga ei pea kauplema, tülitsema ning saab rahulikult vaadata.

• Kunagi ei tasu midagi osta esimesest kohast, vaid päevade jooksul „turg ära kaardistada“.

• Kaubanduskeskuste poliitika on huvitav. Kujutage ette, et Kaubamajas töötab kümme korda rohkem müüjaid, aga kogu korruse peale on ainult üks kassa avatud. Nii on ja seda igal pool. Kui leiad sobiva toote, siis väljastab saalis olev müüja talongi, millega tuleb pöörduda sellesse ühte ainumasse kassasse. Järjekorras seismise ajal (ja need on seal pikad) toob mingi kolmas müüja vahepeal Sinu asja kassasse, kus selle siis talongi ja raha vastu välja lunastada.

• Liiklus on vasakpoolne, rollereid ja mopeede on palju ning liiklustihedus on suur.

• Keskmised kiirused linnades ja maanteedel on väga väikesed (kulgetakse 50 km/h).

• Kütusel on huvitavad nimed – Pertalite (bensiin 95), Pertamax (bensiin 92) ja Solar (diisel) ning hinnad on Eesti hindadest poole võrra odavamad (või veel enam).

• Raha tasub vahetada korralikes valuutavahetuspunktides või võtta ATM-ist.

• Kuna 1 euro=14,000 ruupiat, siis on kõige lihtsam arvestada nii, et 100,000 ruupiat on 7 eurot.

• Sõna „taxi“ kuuleb nii palju, et seda võib unes nägema hakata.

• Kohalikud on pealetükkivad ja müük on pigem agressiivne.

• Hommikuti ja õhtuti leiab iga hoone eest jumalate meeleheaks ohvriandide seade.

• Tee äärest tasub puuvilju osta, need on seal maitsvad, küpsed ja odavamad kui poes.

• Kohalikud desserdid ja šokolaad on mõttetu kaloritarbimine. Soovitatav on eelistada ikka puuvilju, värskelt pressitud mahla (kui ei taha suhkruga, siis tuleb seda tellides kindlasti öelda, sest reeglina lisatakse mahla sisse ka suhkrut või siirupit) või head kohalikku jäätist (näiteks rohelise tee maitselist).

• Mõistlikum on süüa restoranides, mitte tänavaäärsetes warung’ides, sest toidu kvaliteedil on vahe sees.

• Balil juuakse enamasti lahustuvat kohvi ning kes pole sellega harjunud, siis ei pruugi see tõrv just väga maitseda.

• Mereäärsed mereandidele keskendunud warung’id on aga must. Soovitatav on võtta seafood set, siis saab kõik hõrgutised ära proovida. Portsud on suured, nii et riisi ei pea sööma.

• Õllest ja muudest kraadiga jookidest on soovitatav eelistada kohalikku (õllest Bitang ja kangemast kraamist palmipuskar). Vein ja kogu importalkohol on kallis.

• Põhja-Bali rannad pole ilusaimad ning liiv on must, aga ujumiseks on need parimad. Lõuna- ja kaguosa rannad on valge liivaga, aga lained on suured ning surfamiseks head.

• Moslemeid on vähe ning kuulsime ja nägime neid peamiselt saare põhjaosas.

• Turistidest moodustavad valdava osa sakslased, aga tee mis tahad, igal pool peeti meid siiski venelasteks.

• Bali massaaž on hea ja seda tuleb võtta nii palju kui võimalik.

• Kes on esimestel päevadel tubli, saab nädalaga nahast lahti!